Kui sa ei oska selgeid pilte teha, siis tee udused

Kuidas me Katrini ja Anneliga Soomes suhsit söömas käisime

Minule, Katrinile ja Annelile anti võimalus minna Helisingisse head ja paremat sööma. 

Käisime kahes vahvas Jaapani kohvikus.

Esimene neist oli Sushi Wagocoro.

Tegemist oli väga pisikese ja armsa kohaga. Kohvikus oli vaid 2 suuremat lauda. Sellegi poolest käis sealt läbi palju inimesi. Kes koha peal süüa ei saanud, ostsid kaasa.

Kohvik kuulus ühele toredale Jaapani paarile, kes ka igapäevaselt töötas seal. Naine teenindas ja mees tegi süüa.

Sushi oli maitsev. Naljakas, kuidas nemad panid isegi makidesse wasabit. Meie kliendid ei ole ikka veel sellega harjunud, et me nigiridele wasabit paneme. Samuti olid nii nigirid, kui ka makid tunduvalt suuremad, kui ma tavaliselt harjunud olen.

Kõige enam meeldis mulle see kuidas toit serveeritud oli. Nagu öeldakse, siis söömist alustatakse silmadega. Jaapanlased on sellest väga teadlikud ja annavad endast parima, et toit näeks kaunis välja. 

Teine kohvik mida me külastasime oli Cafe Mizu. Sellest kohast olin ma eriti vaimustuses, sest magustoit ja tee on minu lemmikud! <3 

Kohvik oli hubane ja kodune. Meid võtsid vastu kaks väga toredat jaapani naisterahvas, kes võtsid  meid vastu, kui oma külalisi. Jaapani kultuuris ongi kombes oma kliente koheleda, kui oma külalisi, mis on minu meelest hästi vahva.

Proovisime kõiki magustoite, mida see päev pakuti: matcha ja azuki rullbiskviiti, matcha muhvinit, castellat, mis on meekoogike ja an-danishit, mis on azuki ehk magusa punase oa täidisega lehttaignapirukas. Hiljem saime kingituseks ka riisist ja iirisest valmistatud maiustusi. Kõik magustoidud olid imemaitsvad! Minu suur lemmik oli matcha ja azuki rullbiskviit.

Kõrvale jõime matcha teed, ryokuchat, mis tähendab rohelist teed ja matcha lattet. Matcha latte oli nii maitsev, et ma tegin sellest inspireerituna ka oma retsepti.

Peale maiustamist jäi meil laevani nii palju aega, et otsustasime ka Sea Lifes käia, mis oli ka üks hästi tore kogemus. Nägime kuidas merihobusid söödeti ja kuulsime ka natuke nende elu ja olemuse kohta. Fun fact - merihobude maailams on hoopis mehed need, kes lapsi sünnitavad.

Nägime hästi suuri angerjaid, hai kala ja veel palju huvitavaid veeelanikke. 

Peale seda jalutasime veel natuke Helsingis ringi, ostsime oma viimase raha eest Pizza Hutist pizzat, mis oli üpris kohutav, jõudsime sadamasse minnes ära eksida ja õnneks ka tagasitee sadamasse leida. Hea, et me arvestasime minu kroonilise hilinemisega ja varusime sinna jõudmiseks rohkem aega, kui tegelikult vaja oleks läinud.

  

Fazeri kohviku koogilett. Selle kohviku külastuse jätsime järgmiseks korraks, kuid tahtsin sellegi poolest nende koogileti ilu ka teiega jagada. 

Helsingis oli niii külm, -15 kraadi, kuid tundus nagu -25. Tegin Anneli hot shottidega tuttavaks. Peale seda oli küll mõnus ja soe.

Kodused Raffaello kommid

Mulle väga meeldib süüa teha, kokkamine on minu jaoks lausa inspireeriv. Ma tahaksin teha ka rohkem postitusi erinevatest huvitavatest ideedest, mis mul olnud on, kuid iga kord kui see mul meelde tuleb on söögist alles vaid mustad nõud.

Siin on üks kiire retsept, kuidas teha ise Raffaellosid. See on lihtsam, kui arvata võiks!

Nagu ikka, siis ei mängi kogused minu jaoks suurt rolli, minul käib kõik silma ja tunde järgi. Et oleks lihtsam jälgida, siis katsun mingid umbmäärased kogused ka ära mainida. 

Vaja läheb:

200ml kookospiima

Mina kasutasin Santa Maria 400g purki. Soovitan osta natuke suurema kogusega purgi, kui kommide tegemiseks vaja on, sest kasutada saab kreemjat osa. Vedelik teeb "taigna" liiga vedelaks.
100g mandleid

Mina kasutasin kooritud mandleid, kuid koorega mandlid oleks vast isegi kasulikumad.

200g kookoshelbeid

Vaniljeekstrakti

Ma ise vaniljeekstrakti ei kasutanud, kuid komme süües tundsin sellest natuke puudust. Minu jaoks oli see ainus, mis puudu jäi. Selle pärast panin vaniljeekstrakti ka siia nimekirja.

Suhkrut ega muud magusainet ma ei lisanud, sest minu meelest on kookos juba ise meeldivalt magus. 

Kuidas teha?

"Taigna" (võib olla oleks õigem öelda kommi massi) tegemisel kasutasin saumikserit, sest minu jaoks tundus see kõige lihtsam ja kiirem viis. Tegelikult võiks massi ka niisama kausi sees lusikaga ära segada, kuid kindlasti võtaks see natuke kauem aega.

Pane kaussi kogu kreemjas kookospiim, vedel osa jäta purki (selle saad kuskil mujal ära kasutada. Mulle meeldib näiteks praekartulitele kookospiima lisada.). Lisa peotäis (kuskil 70g) kookoshelbeid. Ülejäänud helbed jäävad kommi katteks. Kui sa soovid lisada ka mingit magusainet või vaniljeekstrakti, siis just see on see hetk, et seda teha.

Sega kookospiim ja kookoshelbed ühtlaseks massiks. 

Edasine on vaid lihtsalt käsitöö. Võta üks mandel ja kata see õhukese kihi "taignaga". Vooli pallike ja kata see kookoshelvestega. Minule meeldib teha taldrikule üks kookoshelveste mägi, siis on eriti mõnus mängida. Korda sama tegevust kuni "tainas" on otsas või kuni sa ära tüdined. 

Eriti head on kommid siis, kui kommikesi natuke külmas hoida. Kui sul muidugi nii palju kannatust on.

Öö