kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Kuidas me Katrini ja Anneliga Soomes suhsit söömas käisime







Minule, Katrinile ja Annelile anti võimalus minna Helisingisse head ja paremat sööma. 
Käisime kahes vahvas Jaapani kohvikus.
Esimene neist oli Sushi Wagocoro.
Tegemist oli väga pisikese ja armsa kohaga. Kohvikus oli vaid 2 suuremat lauda. Sellegi poolest käis sealt läbi palju inimesi. Kes koha peal süüa ei saanud, ostsid kaasa.
Kohvik kuulus ühele toredale Jaapani paarile, kes ka igapäevaselt töötas seal. Naine teenindas ja mees tegi süüa.
Sushi oli maitsev. Naljakas, kuidas nemad panid isegi makidesse wasabit. Meie kliendid ei ole ikka veel sellega harjunud, et me nigiridele wasabit paneme. Samuti olid nii nigirid, kui ka makid tunduvalt suuremad, kui ma tavaliselt harjunud olen.
Kõige enam meeldis mulle see kuidas toit serveeritud oli. Nagu öeldakse, siis söömist alustatakse silmadega. Jaapanlased on sellest väga teadlikud ja annavad endast parima, et toit näeks kaunis välja. 
Teine kohvik mida me külastasime oli Cafe Mizu. Sellest kohast olin ma eriti vaimustuses, sest magustoit ja tee on minu lemmikud! <3 
Kohvik oli hubane ja kodune. Meid võtsid vastu kaks väga toredat jaapani naisterahvas, kes võtsid  meid vastu, kui oma külalisi. Jaapani kultuuris ongi kombes oma kliente koheleda, kui oma külalisi, mis on minu meelest hästi vahva.
Proovisime kõiki magustoite, mida see päev pakuti: matcha ja azuki rullbiskviiti, matcha muhvinit, castellat, mis on meekoogike ja an-danishit, mis on azuki ehk magusa punase oa täidisega lehttaignapirukas. Hiljem saime kingituseks ka riisist ja iirisest valmistatud maiustusi. Kõik magustoidud olid imemaitsvad! Minu suur lemmik oli matcha ja azuki rullbiskviit.
Kõrvale jõime matcha teed, ryokuchat, mis tähendab rohelist teed ja matcha lattet. Matcha latte oli nii maitsev, et ma tegin sellest inspireerituna ka oma retsepti.
Peale maiustamist jäi meil laevani nii palju aega, et otsustasime ka Sea Lifes käia, mis oli ka üks hästi tore kogemus. Nägime kuidas merihobusid söödeti ja kuulsime ka natuke nende elu ja olemuse kohta. Fun fact - merihobude maailams on hoopis mehed need, kes lapsi sünnitavad.
Nägime hästi suuri angerjaid, hai kala ja veel palju huvitavaid veeelanikke. 
Peale seda jalutasime veel natuke Helsingis ringi, ostsime oma viimase raha eest Pizza Hutist pizzat, mis oli üpris kohutav, jõudsime sadamasse minnes ära eksida ja õnneks ka tagasitee sadamasse leida. Hea, et me arvestasime minu kroonilise hilinemisega ja varusime sinna jõudmiseks rohkem aega, kui tegelikult vaja oleks läinud.






  
Fazeri kohviku koogilett. Selle kohviku külastuse jätsime järgmiseks korraks, kuid tahtsin sellegi poolest nende koogileti ilu ka teiega jagada. 















Helsingis oli niii külm, -15 kraadi, kuid tundus nagu -25. Tegin Anneli hot shottidega tuttavaks. Peale seda oli küll mõnus ja soe.





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar